1. Üldsätted
1.1. Sihtasutus, mille tegevust reguleerib käesolev põhikiri, kannab nime Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Sihtasutuse nime tõlge inglise keeles on Foundation for the Protection of Family and Tradition.
1.2. Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (edaspidi “Sihtasutus”) tegutseb heategevuslikult avalikes huvides sihtasutuste seaduse ja käesoleva põhikirja alusel.
1.3. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.4. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
1.5. Sihtasutuse põhitegevuseks ei ole ettevõtlus ja Sihtasutus ei kasuta ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel.
1.6. Sihtasutus ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, juhatuse või nõukogu liikmetele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.
1.7. Sihtasutuse halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tema tegevuse iseloomu ja eesmärkidega.
2. Sihtasutuse eesmärgid ja ülesanded
2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on seista kristlikule õpetusele tuginedes perekonda, moraaliseadust, inimväärikust ja -õigusi ning omandit austava traditsioonilise ühiskonnakorralduse ja Euroopa kultuuripärandi kaitsmise eest kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. koostab ja tõlgib nii kirjalikke kui ka audio-visuaalseid õppe- ja teabematerjale ning avaldab ja levitab neid;
2.2.2. korraldab loenguid, seminare, konverentse, koolitusi, avalikke kogunemisi, näitusi, laagreid jm üritusi;
2.2.3. viib läbi avaliku arvamuse uuringuid ja korraldab kampaaniaid;
2.2.4. jagab sihtotstarbelisi toetusi, määrab stipendiume ja asutab sihtotstarbelisi fonde;
2.2.5. asutab allüksusi ja juriidilisi isikuid;
2.2.6. asutab ja haldab meediaväljaandeid;
2.2.7. kogub, haldab ja töötleb annetajatega suhtlemiseks ning kampaaniate läbiviimiseks vajalikke isikuandmeid;
2.2.8. töötab välja projekte ning koordineerib ja nõustab nende elluviimist;
2.2.9. teeb kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd isikute ja organisatsioonidega, kes jagavad Sihtasutuse eesmärke;
2.2.10. teeb muid käesoleva põhikirja ja õiguskorraga kooskõlas olevaid toiminguid.
3. Sihtasutuse juhtimine
3.1. Sihtasutuse juhtorganid on Nõukogu ja Juhatus.
3.2. Nõukogu ja Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes on mõistetud süüdi tahtlikult toime pandud kuriteos, või kelle süüline tegevus või tegevusetus on viimase viie aasta jooksul toonud kaasa füüsilise või juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise või kelle avalik tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega.
3.3. Nõukogu ja Juhatuse liikmed ei tohi tegutseda moel, mis on vastuolus Sihtasutuse eesmärkide ja põhimõtetega.
3.4. Nõukogu ja Juhatuse liikmete tööd võidakse tasustada. Samuti võidakse neile hüvitada nende ülesannete täitmisega seonduvad kulutused.
3.5. Sihtasutuse töötajale, Juhatuse ja Nõukogu liikmele ning audiitorile makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
3.6. Juhtorganite liikmete arvu langemisel allapoole põhikirjas ettenähtud arvu tuleb puuduvad liikmed määrata 60 päeva jooksul.
Nõukogu
3.7. Nõukogu on Sihtasutuse tegevust kavandav organ, mis suunab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
3.8. Nõukogu pädevusse kuulub:
3.8.1. Juhatusele volituste andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks;
3.8.2. Juhatuse liikmetega lepingute sõlmimine ning Sihtasutuse esindamine vaidlustes juhatuse liikmetega;
3.8.3. Sihtasutuse sisekorrareeglite kinnitamine;
3.8.4. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
3.8.5. Sihtasutuse strateegia väljatöötamine ja kinnitamine;
3.8.6. Sihtasutuse põhikirja muutmine;
3.8.7. Sihtasutuse raames uute struktuuriüksuste asutamine;
3.8.8. Muude Sihtasutuse tegevusega seotud küsimuste otsustamine.
3.9. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus:
3.9.1. Saada Juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda Juhatuselt tegevusaruannet, aastaeelarve täitmise aruannet ja bilansi koostamist;
3.9.2. tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
3.10. Nõukogu liikmeil on õigus osaleda Juhatuse istungeil.
3.11. Nõukogul on kolm (3) kuni seitse (7) liiget. Algselt nimetatakse nõukogu liikmed Sihtasutuse asutajate (edasipidi Asutajad) poolt, järgnevalt valib Nõukogu oma koosseisu ise, kusjuures valituks osutub nõukogu liige, kellele on antud enamuse Nõukogu liikmete poolt hääled. Nõukogu liikmel ei ole hääleõigust, kui otsustatakse tema valimist järgmiseks ametiperioodiks. Juhul kui Sihtasutusel ei ole vähemalt kolme (3) kehtivate volitustega nõukogu liiget, siis nimetatakse uued nõukogu liikmed Asutajate poolt, kusjuures valituks osutub nõukogu liige, kellele on antud enamuse Asutajate poolt hääled. Nõukogu liikme volitused kehtivad kuni viis (5) aastat.
3.12. Nõukogu liige kutsutakse tagasi asjast huvitatud isiku põhjendatud nõudel ja teistel sihtasutuste seaduses ettenähtud juhtudel.
3.13. Nõukogu liiget võib ennetähtaegselt taandada, kui selle poolt hääletab 2/3 Nõukogu liikmetest või asutajatest. Nõukogu liikme taandamise küsimuse hääletamisel ei osale isik, kelle taandamist arutatakse. Taandatud nõukogu liikme asemele valitud Nõukogu liikme volitused kestavad sama tähtaja lõpuni, kui oleks kestnud taandatud Nõukogu liikme volitused.
3.14. Nõukogu liikmed valivad endi seast Nõukogu esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe volitused kestavad kuni viis (5) aastat või kuni tema Nõukogu liikme ametiaja lõpuni (kui see periood on lühem kui viis aastat).
3.15. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda taotleb Nõukogu liige, Juhatus või audiitor. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige, teavitades kõiki Nõukogu liikmeid koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast vähemalt seitse (7) päeva enne selle toimumist.
3.16. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa enam kui pooled Nõukogu liikmetest. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kõik Nõukogu liikmed.
3.17. Nõukogu püüab langetada otsused konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse otsused vastu koosolekust osavõtvate Nõukogu liikmete lihthäälteenamusega.
Juhatus
3.18. Juhatus on Sihtasutuse täidesaatev organ, mis juhib ja esindab Sihtasutust.
3.19. Juhatus korraldab:
3.19.1. Sihtasutuse vahendite kasutamist, majandustegevust ja raamatupidamise arvestust;
3.19.2. aruandlust ja jooksvat asjaajamist;
3.19.3. Sihtasutuse nimel lepingute sõlmimist ja volituste andmist;
3.19.4. projektide jooksvat korraldamist ja kontrolli;
3.19.5. muude põhikirjaliste eesmärkide elluviimisega seotud ülesannete täitmist.
3.20. Juhatus on kohustatud järgima Nõukogu seaduslikke korraldusi.
3.21. Juhatus koosneb ühest (1) kuni kolmest (3) liikmest, kelle volitused kehtivad kuni kolm (3) aastat.
3.22. Juhatuse liikmete arvu suurendamise, uute liikmete määramise ja Juhatuse tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme enne tema volituste tähtaja möödumist sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
3.23. Kui Nõukogu ei langeta Juhatuse liikmete volituste lõppemisel otsust nende tagasikutsumise või uuesti määramise kohta, siis eeldatakse nende volituste pikenemist kolmeks aastaks.
3.24. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, täidab ajal, mil Juhatuse liikmete volitused on lõppenud ja uut Juhatuse koosseisu ei ole veel valitud, Juhatuse ülesandeid Nõukogu esimees.
3.25. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes Nõukogu poolt kehtestatud ulatuses ja osaleda Nõukogu koosolekutel nõuandva häälega.
3.26. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kinldaks Nõukogu.
3.27. Juhatus peab esitama Nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist.
4. Audit
4.1. Auditeerimiskohustuse tekkimisel kontrollib Sihtasutuse finantsmajanduslikku tegevust Nõukogu poolt kaheks tegevusaastaks nimetatud audiitor.
4.2. Nõukogu määrab audiitori tasustamise korra.
4.3. Nõukogu võib audiitori ennetähtaegaselt tagasi kutsuda.
5. Sihtasutuse vara ja selle kasutamine
5.1. Sihtasutuse vara moodustamise allikateks on:
5.1.1. asutajate poolt üleantav raha ja muu vara;
5.1.2. fondidest ja abiprogrammidest saadavad eraldised;
5.1.3. pärandamise teel saadud raha või muu vara;
5.1.4. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused ja toetused;
5.1.5. Sihtasutuse seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid;
5.1.6. muud allikad.
5.2. Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või mitterahalised.
5.3. Sihtasutusele üleantud rahalised vahendid kantakse üle Sihtasutuse pangakontole. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Juhatus oma allkirjaga. Juhatus hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse.
5.4. Sihtasutuse vara käsutajaks on käesolevas põhikirjas ja vajadusel Nõukogu poolt täpsustatud korras ja ulatuses Juhatus. Sihtasutuse vara käsutatakse ja kasutatakse juhindudes järgmistest põhimõtetest:
5.4.1. Sihtasutuse vara kasutatakse üksnes heategevuslikult avalikes huvides ning kooskõlas käesoleva põhikirjaga katmaks kulutusi, mis tulenevad Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide poole püüdlemisest ja Sihtastuse haldamisest;
5.4.2. Sihtasutuse eelarve kinnitatakse iga-aastaselt Nõukogu poolt Sihtasutuse tegevuse tagamiseks vajalikus ulatuses.
5.4.3. Sihtasutuse haldamiseks tarvilikke rahalisi vahendeid võib kasutada:
5.4.3.1. Sihtasutuse vara hooldamiseks ja kaitsmiseks;
5.4.3.2. Sihtasutuse jooksevkulude katteks;
5.4.3.3. Sihtasutuse juhtorganite liikmeile ja muudele töötajatele töötasu maksmiseks;
5.4.3.4. Sihtasutuse juhtorganite liikmeile ja muudele töötajatele nende töökohustuste täitsmisel tehtud kulutuste hüvitamiseks ning muude Sihtatustuse tegevuseks vajalike kulutuste katmiseks.
5.4.4. Sihtasutuse vara kasutamisel füüsiliste ja juriidiliste isikute toetamiseks peab juhinduma järgmistest põhimõtetest:
5.4.4.1. toetada võib vaid ettevõtmisi, mis on kooskõlas Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkidega;
5.4.4.2. toetuse määramisel peab kohustama toetuse saajat kasutama toetust eesmärgipäraselt ja kokkulepitud korras ning vastava kohustuse rikkumisel nõudma toetuse tagastamist Sihtasutusele.
5.4.5. Sihtasutuse vara ei või kasutada poliitiliste parteide või liikumiste rahastamiseks ega ühelegi valitavale ametikohale kandideeriva isiku kampaania toetamiseks.
5.4.6. Sihtasutuse vara ei tohi annetada ega kanda üle äriettevõttele, samuti ei või Sihtasutuse vara kasutada tagatisena kolmandate isikute kohustuste tagamiseks.
5.5. Juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab selle kinnitamiseks Nõukogule. Auditeerimiskohustuse tekkimisel esitab Juhatus raamatupidamise aastaaruande esmalt kontrollimiseks audiitorile.
6. Sihtasutuse põhikirja muutmine
6.1. Sihtasutuse põhikirja muutmine toimub seaduses ettenähtud korras.
6.2. Nõukogu võib põhikirja muuta Asutajate kirjalikul nõusolekul üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, muutmata seejuures Sihtasutuse eesmärke. Põhikirja muutmise poolt peavad olema kõik Nõukogu liikmed.
7. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub Asutajate ühise otsusega. Nõukogu võib Sihtasutuse lõpetada, kui selleks on Asutajate kirjalik nõusolek ja kui selle poolt hääletavad kõik Nõukogu liikmed.
7.2. Sihtasutus võidakse lõpetada ka muul seaduses ettenähtud alusel.
7.3. Sihtasutuse lõpetamine toimub likvideerimisemenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerijaks on Juhatus.
7.4. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõudeid ja esitavad avalduse Sihtasutuse registrist kustutamiseks.
7.5. Pärast võlausaldajate kõikide nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse seaduses määratud tingimustel üle sarnastel eesmärkidel tegutsevale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsevale tulumaksusoodustusega ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
7.6. Sihtasutuse ühinemine või jagunemine toimub seadusega sätestatud korras. Vastava otsuse võtab Asutajate kirjalikul nõusolekul vastu Nõukogu üle 2/3 liikmete poolthäältega. Ühinemine ja jagunemine võib toimuda tingimustel, et sellega on tagatud Sihtasutuse eesmärkide parem saavutamine.
Põhikiri on asutajate poolt vastu võetud 29. novembril 2011. aastal.